Ökoloogiline eluviis, osa 2

Jätkame keskkonnasõbralike ja raha kokkuhoidvate näpunäidete jagamisega. Kevadel on ju ikka hea aeg kodus suurpuhastus teha ja värske pilguga kõik vajalikud kohad üle vaadata.

Paranda kiiresti tilkuvad veekraanid, sest muidu võib päevane veekulu märkamatult pea 150 liitrini küündida. Ka toalilli kasta kas kogutud vihmaveega või puu- ja juurviljade pesemisest tekkiva veega.

Gassipliidi energiakulu on kõrgem, aga tarbitud gaasi hind on ligi neli korda odavam, kui elektripliidi kasutamisel.

Võimalusel on muidugi puudega köetav pliit parimaks lahenduseks, sest toidu valmistamise ajal saab soojendada nii vett kui ka elamist.

Küdevasse ahju ei tasu liiga tihti piiluda, see kulutab omakorda rohkem energiat. Parim lahendus on taimeri kasutamine- siis tead, millal toit valmis on (järgides retsepti) ega pea ilmaasjata ahju ukse vahelt piiluma.

Eelsoojendamist kasuta samuti vaid siis, kui roa valmistamise retsept seda rangelt nõuab. Kuumuse võib ahjus roa valmides 5-10 minutit varem juba kinni keerata, toit valmib ka allesoleva kuumuse abil.

Klaasist ja keraamilised küpsetusvormis juhivad paremini kuumust ja toit valmib kiiremini, kui metallnõusid kasutades. Võimalusel küpseta ahjus suuremas koguses toitu. Samuti hoia ahi, keeduplaadid ning nõud puhtana, sest puhtad pinnad kiirgavad soojust paremini ning toit valmib rutem.

Mikrolaineahju kasutamise kasulikkuse või kahjulikkuse üle otsustagu igaüks ise. Küll aga on teada, et roogade sulatamiseks ja ülesoojendamiseks kulub selle masina abil 20% vähem energiat.

Külmunud toiduained sulata enne ahju panemist, kui on meeles, siis tõsta need lihtsalt mitu tundi varem sügavkülmast välja toatemperatuurile sulama.

Kui vesi potis keeb, siis enam kuumemaks minna ei saa ja võib temperatuuri pliidil alandada. Keemine jätkub endiselt. Kindlasti kasutada kaanega potte ja panne, et vähem energiat kulutada ja road valmivad kiiremini. Keetmisel või hautamisel lõika toiduained (nt liha, juurviljad) väiksemateks tükkideks, nii keevad need kiiremini pehmeks. Pikka keetmist nõudvad toiduained valmista aga kiirkeedupotiga- energia kokkuhoid on ligi kolmekordne.

Praeahjus saab korraga mitut rooga valmistada, lihtsalt jälgi, et toit, mis ei tohiks teise roa lõhna külge võtta, asuks allpool.

Köögis õhupuhasti kasutamine on samuti üks energia kulutajaid. Mõõdukas koguses söögilõhnad teevad elamise hoopiski kodusemaks ning söögivalmistamise aur kütab elamist soojemaks.

Kiirelt võid ju kööki tuulutada, kui toidulõhnad siiski väga segavad ja aknad auruseks muutuvad. Aga mitte kaua, siis jahtub köögiõhk liiga külmaks.

Külmkapp paigalda jahedasse kohta, kindlasti mitte pliidi kõrvale või akna alla, kus see päikesevalguses soojeneb ja seetõttu topeltenergiat jahutamiseks kulutab. Samuti veendu alati, et nii külmiku kui sügavkülma uks on korralikult suletud. Enne kapi avamist, mõtle hoolega, mida sealt võtta soovid.

Et ukse avamise aeg võimalikult lühike oleks, koosta juba eelnevalt süsteem, mille kohaselt toidukraam kapis asetseb. Külmkapp täida umbes kolmveerandi ulatuses, nii on energiakulu kõige optimaalsem. Liiga tühi külmik soojeneb ülemäära iga ukseavamise tõttu.

Ootereźiimil aparaadid on samuti üks varjatud energiakulu. Kui kodu on täis erinevaid kodumasinaid, mida kõiki ootereźiimil hoida saab, siis kasuta lülitiga pikendusjuhet. Nii ei pea seadmete juhtmeid iga kord seinast välja sikutama. Ka juhtmevaba internetiruuterit tasub välja lülitada, kui internetti mõnda aega ei kasutata.

Nii nagu köögis tasub korralikult kodumasinad puhtana hoida, tuleb ka telerilt ning arvutilt pidevalt tolmu pühkida. Tolmu kogunemine strateegilistesse osadesse kulutab need seadmed kiiremini läbi.

Sülearvuti paki kasutamise vahepeal kotti, nii ei pääse tolm nii lihtsalt ligi ja arvuti peab kauem vastu. Lauaarvuti kõvaketast tasub hoida nii kõrgel, kui võimalik- tolmukahjustuse tõenäosus on väiksem.

Uue arvuti soetamist kaalu tõsiselt, töötav arvuti on heaks annetuseks raamatukogule või noortekeskusele. Mittetöötav arvuti aga peaks kindlasti oma maise tee lõpetama elektroonikaromude kogumiskohas.

Kui sa arvutit ei kasuta, siis lülita see parem välja. Või jälgi, et oleks aktiveeritud sleep mode- seisva arvuti automaatne ekraani väljalülitamine, mis kulutab pea 80% vähem energiat. Nimelt kasutab monitor rohkem energiat, kui kõvaketas. Ja sülearvutid kulutavad 85-95% vähem elektrit, kui lauaarvutid.

Kokkuhoiu maksimaalseks muutmiseks kasuta sülearvutit vaid aku peal ning lülitada elektrivõrku aku taaslaadimiseks.

Võimalusel soeta oma kodukontorisse multifunktsionaalne masin: printer-skänner-koopiamasin ühes. Prindi vaid äärmise vajaduse korral ning võimalusel mõlemale poole ning kasuta ümbertöödeldud koopiapaberit.

Remonti tehes võta endale aega ja mõtle, kas on ikka vaja kõik uuesti üle värvida ja tapeete vahetada? Tihti ajapikku impulssideed mööduvad ja senine kodu on täitsa tore. Või siis kaalu kiiremaid lahendusi, näiteks kui uks eest ära võtta, on juba sarnane efekt, kui seina mahavõtmisel. Akende vahetamisel mõtle samamoodi, kas eelistada uusi ja kalleid või vanu, aga suurema soojakuluga. Vahest piisab korralikust soojustamisest ja vanad aknad võivad veel alles jääda.

Kiirremont on ökoloogilise elustiili vastand- värvid kuivavad aeglasemalt (nt linaõlivärvid). Värvide valimisel vaata esmalt oma kodus ringi, ehk on eelmisest korrast jäänud alles poolikuid värvipurke, võid ka tuttavatelt ja naabritelt küsida- pane sotsiaalmeedia enda ja oma remondi kasuks tööle. Ehituspoes saad ka neid ülejääke värvide kokkusegamisel kasutada- selline teenus on hulga odavam, kui uue värvipurgi ostmine.

Kindlasti vii ohtlikud jäätmed õigesse äraandmiskohta. Eelnevalt uuri tingimusi, et kohapeal ebameeldivaid üllatusi ei tuleks ja mitu korda sõitma ei peaks (jällegi kokkuhoid).

Muru niitmisel (tee seda nii harva, kui võimalik, nt iga kolme-nelja nädala tagant) jäta niidetud hein maha, ära riisu seda kokku- nii hoiab ja saab muru rohkem  niiskust. Aia kastmiseks kogu vihmavett ning kasta oma aeda kas varahommikul või õhtul. Puude ja põõsaste ümber aseta multśikiht, nii on niiskuse äraaurustumine väiksem ja hoiad kokku kastmisvett.

Auto kasutamisel või ostmisel kaalu väiksemat mudelit. Mida väiksem sõiduk, seda parem keskkonnale, kulub vähem kütust ning turvalisusenäitajad on sama head, kui suurtelgi autodel. Automaatkast kulutab rohkem kütust, kui manuaalkastiga auto. Mida vähem lisavidinaid (õhukonditsioneer, elektrilised lisad jne), seda keskkonnasõbralikum auto. Katsu hoiduda sõitmisest liiga vihmase, tuulise või külma ilmaga, nii väheneb kütusekulu märgatavalt. Samuti kontrolli pidevalt rehvide rõhku ning võimalusel eelista parema pinnakattega teid.

Ummikutes lülita auto mootor üldse välja. Juba 20 sekundit töötava mootoriga seismist kulutab rohkem kütust, kui automootori välja-sisse lülitamisel kuluks. Uuri oma ülemuselt, kas saad äkki hoopis aegajalt kodus töötada- nii ei pea sa pidevalt tööle sõitma, Skype vahendusel saab tasuta töiseid jutuajamisi pidada ning uuringute tulemusel selgub, et kodus töötamisel on inimeste efektiivus lausa 30% võrra suurem, kui kontoris teiste kolleegide seas.

Kõige keskkonnavaenulikum reisimisviis on lennukiga lendamine. Reisimise puhul vaata, äkki saad hoopis rongi või bussi kasutada. Ka autoga reisimine on keskkonna suhtes säästvam, kui ühes autos on vähemalt neli inimest.

Internetis oste sooritades vali kodule lähemal asuvaid tootjaid ja tarnijaid, et transpordile kuluvat energiat ning sellest tulenevat õhku paisatavat süsihappegaasi mahtu võimalikult madalal hoida. Kui tõepoolest on midagi vaja koju soetada, siis osta kvaliteetseid tooteid, mis kaua vastu peavad. Vajadusel uuri foorumitest, mida mingi toote kohta teised tarbijad räägivad.

Võimalusel eelista kohalikku mahetoitu, uuri, kas sinu kodukohas on mahetootjaid, kellelt saad juba otse toidukraami osta. Nii jääb ära transpordile ning pakenditele kulutamine. Samuti saad nii juba korduvalt pakendeid kasutada- munarest ja kartulikott võta ise järgmine kord uuesti kaasa. Või võta koju kogunenud plastkarbid kaasa ning anna turul kauplevale farmerile kasutada.

Osta hooajalisi puu- ja juurvilju. Need maitsevad paremini ja ei pea muretsema, et vajalikud vitamiinid vaikselt kadunud on või viljade transportimiseks liialt kütust on kulutatud.

Ka toidukraami ostes vaata, kuidas pakendit minimaalseks viia. Teepakkide asemel eelista teepuru (või korja ning kuivata ise teeks ravimtaimi), juustu-sinki osta suure tükina, mitte viilutatud ning kilesse pakendatuna. Pakendikulu hoiab kokku seegi, kui õlut kohalikust pubist tarbid. Pisut kulukam, aga keskkonnale ning südametunnistusele rõõmsam on osta Fair Trade kleepsudega tooteid (banaanid, kohv, shokolaad jne).

Kas teadsite, et:

-ootereźiimil televiisor kulutab 25% kasutamise koguenergiast

– tindiprinterid on energiasäästlikumad, kui laserprinterid (pea 90%)

-aegunud ravimeid saab tagastada igasse apteeki

-ära kunagi vala ohtlikke jäätmeid WC-potist alla, veepuhastusjaamad ei suuda heitveest mürgiseid jääke eraldada

-tavaline aknaklaas kuulub samuti ohtlike jäätmete hulka ning tuleb viia kogumispaika

-kastes oma aeda kella 10 ja 16 vahel, aurustub ligi 65% kastmisveest

-sõitmine 85 km/h kiirusega kulutab 15% vähem kütust, kui kiirusel 95 km/h

-ühe kilo riisi kasvatamiseks kulub umbes 5000 liitrit vett

-mahetoodete sertifikaadi saab Eestis talu, kelle põldudel pole kolm aastat keemilisi väetiseid ega taimemürke kasutatud.

Blogipostituse kirjutamisel kasutasime Epp Petrone raamatu „Roheliseks kasvamine“ abi