Blogi

Paberkottide ajalugu

 

paberkotid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kes küll võis leiutada esimese paberkoti?

Ilmselt pole see teada-tuntud fakt, kes küll võis nii suurepärase idee peale tulla.

Ja kindlasti oli sel leiutajal palju peadmurdmist ning teiste halvakspanu oma töö tegemisel- mõelda vaid, paberist kott!

Kes küll enne selle peale tulnud on? Paberist on ikka vaid raamatud ja ajalehed, aga kotid? Kindlasti mitte. Kilekott on kilekott, aga mis asi on paberkott?

Ja kaua võis hiljem kuluda aega selle peale, et paber just piisavalt tugevaks materjaliks muuta, et sellest siis üks tugev, vastupidav ning asjalik paberkott valmistada?

Igatahes ühel hetkel see õnnnestus ja nüüd on kilekotil aeg taanduda.

 

Keelatud kilekott

Me ilmselt ei suudaks oma elu tavapärase kilekotita ettegi kujutada. On nii harjumuspärane, et iga väiksemgi asi pakitakse kilekotti, nii kodus, tööl kui ostukeskuses.

Tegelikult on kilekotte meie elus ja meie ümber rohkem, kui vaja.

Mõned aastad tagasi tehti ka kodumaal Eestis julge algatus „Kilekott on killerkott“.

Tundub justkui uskumatu, et meie ümber võimust võtvad kilekotid võiks ühel päeval kadunud olla.

Või siis vähemalt nende kasutamist piiratud, vahest isegi seadusega keelatud. Ent siiski, esimesed sammud selles suunas on maailmas juba tehtud.

Au ja kiitus nendele riikidele, kes on teinud radikaalse sammu ning kilekotid keelustanud.

Millised riigid on siis need julged, kes esimesena otsa lahti on teinud?

 

Mauritaania keelustas aastal 2013 kilekotid, et kaitsta keskkonda ning tagada parem elu maa- ja mereloomadele.

Üle 70 protsendi kariloomadest surevad looduses vedelevate kilekottide söömise tõttu.

Ühtlasi moodustavad kilekotid riigi 56000 tonnist jäätmetest tervelt veerandi.

Lisaks Mauritaaniale sarnaselt on mitmed Aafrika riigid, näiteks Ruanda, samamoodi käitunud ning kilekottide kasutamise, tootmise või importimise ära keelanud ning seaduserikkujaid riskivad aastate vanglas viibimisega.

Keenias ja Ugandas on ära keelatud õhukeste kilekottide kasutamine aastast 2007 ning paksematele kilekottidele kehtestati 120 % kõrgem maks.

Keenias on mahavisatud kilekotid probleemiks, sest need ummistavad Nairobis kanalisatsiooni ning rikuvad elamurajoonide üldmuljet.

Lõuna Aafrika Vabariik astus olulise sammu oma riigi maine ning keskkonna parandamiseks aastal 2003.

Sinnamaani kasutati selles riigis ligi 8 miljardid kilekotti aastas ning õhukeste kilekottide keelustamisega hakati riigi kodanikke suunama kilekotte vähem tarbima ning rohkem taaskasutama.

 

Kui seni kasutas keskmine itaallane 400 kilekotti aastas, siis nüüd on lood teisiti. Nimelt on ka alates 2011 aastast Itaalia nende riikide seas, kes on ühekordselt kasutatavad kilekotid keelustanud.

Bulgaaria innustab oma inimesi samamoodi ühekordselt kasutatavaid kilekotte mitte kasutama ning selle tarbeks on kilekotid palju kõrgemalt maksustatud.

Süüria  pealinnas Damascuses ning selle ümbruses tarbitakse iga päev umbes 15 miljonit kilekotti ning inimeste probleemist teavitamiseks jagatakse turgudel riidest ja paberist kotte.

Ka Araabia Ühendemiraatides olid kilekotid suur probleem, sest põhjustasid paljude kaamlite piinarikast surma.

Türgis on Kadıköy regioonis esimese sammuna (ja esimese piirkonnana) keelustatud kilekottide kasutamine, sama teed on Ameerika Ühendriikides mindud San Franciscos, Põhja-Carolinas ning Portlandis.

 

Inglismaal Modbury linnas võeti julge samm ette aastal 2007, sest prügisse rändas igal aastal 13 miljardit kilekotti.

Kui kliendid ei võta poodi minnes oma kott kaasa, pakutakse neile erinevaid võimalusi keskkonnasõbralikumaks ostlemiseks.

Ka 2010 aasta olümpialinn London plaanis oma linna kilekottide võimust välja saada enne sportlaste saabumist.

Seni kasutasid londonlased üle 1,6 miljardi kilekoti aastas, mis tegi keskmiseks uue kilekoti äraviskamise iga 20 minuti möödumisel.

 

Kuumaverelised Mexico city inimesed peavad samuti ilma kilekottideta hakkama saama, samamoodi on India keelustanud kilekotid.

Et riik on üsna ülerahvastatud, siis on seaduse jälgimine küll keeruline, aga mitmed linnad, nagu Delhi, Mumbai, Karwar, Tirumala, Vasco ja Rajastan on ametlikult kilekotivabad.

Lühikese etteteatamisajaga on ka Rangoonis (Burmas) ning Hiinas kilekotid rangelt keelatud. Sama teed on mindud Bangladeshis ning Austraalias, kus alustuseks 12 linna end kilekotivabaks teha püüavad.

Meil on kilekotivaba elu saavutamiseks veel pikk tee, aga esimesed sammud on tarbijate harimisel tehtud ning teiste riikide kogemustest on hea eeskuju võtta.

 

DSCF5006

paberkotid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Paberkottide kasutusvaldkonnad

Nagu iga toode, nii on ka paberkott kanda kinnitanud väga paljudes valdkondades.

Ehk olete seda isegi märganud, et kui varem pakiti poes tooted kilekotti, siis nüüd hoopiski kenasse ja maitsekasse paberkotti. Kus siis paberkotte kasutatakse?

Paberkott on äärmiselt vajalik ning sobiv valik erinevatele firmadele, poodidele ja butiikidele. Firmadele on paberkott suurepäraseks reklaampinnaks, kuhu oma tooteid pakendada. Oma hea vastupidavusega on paberkott tänuväärne toode raskete toidukaupade kandmiseks. Pisut luksuslikumad paberkotid on vajalikud butiikides, et klientidele ostetud kaubad soliidselt ning viisakalt ära pakkida. Ei saa ju kallihinnalisi kingi enam odavasse kilekotti pakendada…

Kiirtoidufirmad ning pagariärid on selle kiire ning vastupidava pakendamisviisi omaks võtnud juba mõnda aega. Ilmselt saadi üsna ruttu aru, et paberisse pakendatud saiakesed säilitavad oma vormi ja värskuse palju paremini paberkotti pakituna, kui umbses ning vormitus kilekotis. Tööle või koju kaasaostetud toit peab üle elama pikema transpordi ning selleks on tugev paberkott igati sobilik.

Paberist kinkekotid on üheks levinumaks pakendamisviisiks. Mis on veel sobivamaiks valikuks, kui kingituseks on eriskummalise kuju ning ebapraktilise suurusega kingitus? Kinkekotte tehakse mitmes suuruses ja ka kõige nõudlikum ning kapriissem kingitus leiab omale sobiva pakendi. Kiirelt, lihtsalt ja mugavalt- just nii üks õige pakkimine käib.

Ökopaberist kotid on neile, kes keskkonna pärast südant valutavad ja igapäevaelus taaskasutatud materjalidele rakendust otsivad.

Ökopaberist kotid järgivad säästlikku ning minimaalset tarbimismudelit.

Rafineeritud pruuni värvi jõupaberist kott kannab oma lihtsuses ning kirevast välimusest hoolimata olulist sõnumit, mis meie igapäevaelus ning üha kasvavas tarbimishulluses tihti märkamata jääb.

Paberist messikotid on endasse koondanud kaks olulist omadust- suurepärane reklaampind ning kindel ja tugev pakend.

Reklaamimiseks ning firma tutvustamiseks on korralik paberist messikott ideaalne- piisavalt suur pind, et oma logo klientidele pilkupüüdvaks ja meeldejäävaks teha.

Koti materjali valik näitab juba reklaamitava firma sõnumit ja suhtumist oma toodetesse (luksusliku välimusega lamineeritud messikott) või keskkonda (ökopaberist kott või lausa riidest kott). Messikoti praktiline külg võimaldab kliendil terve päeva materjale kaasas kanda, vahest päeva jooksul midagi muud sinna poetada.

Paberkoti head omadused hoiavad kõik voldikud ja kataloogid kenasti kortsumata, samuti saab kotti hiljem veel kasutada (korduvkasutatav kinkekott jne). Reklaam on samal ajal endiselt nähtav ning oma promotööd tegemas.

Luksuslikemate toodete või ärikingituste pakkimisel on kaunis kinkekott sama oluline, kui kingitus ise. Luksuslik pakend annab tootele lisaväärtuse ning teadmise, et kingituse pakkimisel on vaeva nähtud ning kliendile mõeldud. Personaalne ja maitsekas ärikingituse pakend näitab kliendile, et tegu pole vaid anonüümse ja „üks paljudest“ kingitusega. Samal ajal edastab pakend ka firma sõnumit ning kinnitab põhiväärtuseid, nagu soliidsus, respekt ning personaalne lähenemine.

 

Kuidas paberkotte valmistakse?

Natuke tuletame meelde veel seda, kuidas paberkotte valmistatakse. On kaht tüüpi valmistatud paberkotte: masinaga ning käsitsi valmistatud paberkotid.

 

DSCF4498

masinaga valmistatud paberkotid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Masinaga valmistatud paberkotid

Esmaseks tegevuseks on spetsiaalse kraftpaberi trükkimine, seda siis muidugi juhul, kui tegu on värvilise kotiga. Paberit trükitaks rullis, seejärel suunatakse juba trükitud paber masinasse. Masin stantsib ja liimib kokku pabermaterjali, millest siis lõpuks valmistatakse kindlaks määratud suuruses paberkott. Kõige viimasena liimib masin paberkotile ka sangad.

Masinaga valmistatud paberkotte toodetakse kindlate mõõtudega ning neid suurusi pole võimalik vahepeal muuta, sest korraga valmistatakse keskmiselt pool miljonit kotti. Küll aga on eeliseks hind- sellisel viisil toodetud paberkotid on oma hinnaklassilt soodsamat, sest tegu on masstoodanguga. See aitab hoida üksikeksemplari hinna madala. Masinaga valmistatud paberkotid sobivad suurepäraselt kasutamiseks butiikides ning oma ettevõtte reklaamikandjaks.

 

Eritellimusel paberkotid_1

käsitööna valmistatud paberkotid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Käsitööna valmistatud paberkotid

Käsitööna valmiva paberkoti valmimisprotsessi võib võrrelda rätsepa tööga näiteks ülikonna õmblemisel. Protsess on pikk ja kulukas, mille tulemuseks on aga unikaalne ning kliendi soovidele vastav toode.

Käsitööna valmivate paberkottide puhul on võimalik valida erinevate paberi tüüpide, trükivärvide ning lõppviimistluse vahel. Sellisel viisil tehtavad paberkotid liimitakse ning komplekteeritakse kõik käsitsi. Tööprotsess ise näeb välja järgmine:

-vastavalt kliendi soovile trükitakse paber, valikuvõimalus on kuni 4 erinevat värvi.

Tihti kaetakse paber veel lisaks laminaadiga (kile), see annab kotile tugevuse ning elegantse välimuse.

-järgmisena toimub kottide välja stantsimine. Stantsimine on protseduur, kus tehakse vorm, mis surub paberile sisse sooned. Nende soonte järgi saab siis koti kokku liimida.

-kui kliendil on soov saada veelgi luksuslikuma välimusega paberkotte, siis kasutatakse selleks foolium- või pimetrükki. Fooliumtrüki puhul pressitakse foolium kuumaga paberi külge. Pimetrükk on paberi sisse kujundite surumine.

-kui tehnoloogiline protsess on lõppenud, liimitakse kotid käsitsi kokku. Ühtlasi liimitakse koti põhjale kartongist tugevdus, mis annab paberkottidele hea kandevõime. Samuti liimitakse kartongist tugevdused koti sangade alla. Selleks keeratakse koti ülemine serv sisse, nii jäävad ärapööratud serva alla kartongist tugevdused. Paberkott on valmis peale nöörsangade sõlmimist kotile, ka see tegevus tehakse käsitsi.

Ilmselgelt on käsitööna valminud paberkottide hind kallim, sest üks tööline liimib maksimaalselt 200 kotti päevas (võrdluseks eelpoolmainitu, et masinaga toodetakse korraga pool miljonit kotti). Küll aga on tulemuseks unikaalsed ning silmapaistvad paberkotid. Kästiööna valmistatud paberkotid on ideaaalsed firmadele ärikingituste pakkimiseks.

 

 

 

 

 

Seotud postid